Kehakeele vead, mida edukad inimesed ei tee

Enesekindlate ja edukate inimeste jaoks on positiivne kehakeel osa nende iseloomust. Samas tasub meelde tuletada, mis on kehakeele puhul tähtis.

Silmside vältimine võib anda sõnumi, et sul on midagi varjata. Lisaks sellele annad sellega märku, et oled ebakindel ja ei tunne huvi.

Töö juures suhtlemisel on väga tähtis hoida silmsidet – see näitab enesekindlust, juhtimisvõimet ja tugevust.

Käepigistus kestab vaid paar sekundit. See on aga piisav, et inimesele jätta püsiv mulje. 2008. aastal Iowa ülikooli tehtud uuringust selgus, et tööintervjuul tehtud tugev käepigistus annab tuleviku karjäärile paremad väljavaated. Nõrga käepigistusega inimesed saavad aga vähem tööd ning ei jõua nii kaugele.

Kössis olemine või kehv kehahoiak annab sõnumi, et sa oled ebakindel ning vähese energiaga inimene. Kui sinu selg on kõver ja õlad sissepoole, oled füüsiliselt väiksem.

Hea kehahoiak, sirge selg ning vabad õlad teevad sind suuremaks. See annab teistele märku, et sa omad kontrolli ja suudad ennast maksma panna.

Ristatud käed on füüsiline barjäär, mis annab märku, et sa ei ole vestluskaaslase jutule avatud. Olenevalt kontekstist võib see olla ka psühholoogiline kaitsepositsioon.

Kui sa tahad, et teised näeksid sind kui lahtise mõtlemisega ja huvi tundva inimesena, hoia oma käed küljel.

Liigselt kirglikud või ülepingutatud žestid annavad teistele märku, et oled kaootiline ja pingutad oma jutuga üle. Kui sa oled rääkimise ajal harjunud oma käsi liigutama, tee seda vähe. Kasuta väikseid, kontrollitud žeste, mis näitavad juhiomadusi ja enesekindlust.

Lisaks sellele võiksid jälgida, et kasutad ka avatud žeste. Näiteks võib tuua peopesade näitamise – see annab sõnumi, et sul pole midagi varjata.

Nihelemine võib tähendada juustega mängimist, huulte hammustamist või sõrmedega laual koputamist. See annab signaali, et oled närviline või ükskõikne. Kui sa tahad näidata entusiasmi ja enesekindlust, siis peaks sellist tegevust vältima.

2100 personalijuhi seas läbi viidud CareerBuilderi küsitlusest selgus, et tööotsijate puhul nägi 29 protsenti vastanutest kõige suurema prohmakana just nihelemist.

Teisele inimesele liiga lähedale seismine (lähemale kui pool meetrit) näitab, et sa ei saa aru, mis asi on isiklik ruum.

Isikliku ruumi ründamine võib põhjustada inimestele ebamugavust. Õige distants kolleegide, tuttavate ja võõrastega rääkimisel on 1-2,5 meetrit.

Naeratamine demonsteerib enesekindlust, avatust ja energiat. Lisaks sellele on tähtis märkida, et naeratamine vallandab vestluspartneris peegelneuronid, mis panevad ka neid naeratama. Isegi närviline naeratus on parem kui üldse mitte naeratada. Samas tasub meeles pidada, et liiga palju ei tohi seda siiski teha.